KKK

Vastused sõrestike osas Korduma Kippuvatele Küsimustele
KKK

Q:

Kuidas fermid toimivad?

Katusealuste hoonete ehituses on kivide ja puidu kasutuselevõtust toimunud kaks suuremat arengut. Esmalt kasutati lihtsaid talasid. Kaarvõlv loetakse olevat roomlaste poolt leiutatud olevat ning fermid aretati välja keskaja Euroopas. Talad kannavad raskust tänu oma paindetugevusele. See ongi viis, kuidas asjad nagu sarikad, latid, pärlinid, sillused ja rõhttalad töötavad. Surve all on tavaliselt ala ülaserv ja pinge langeb alaservale. See pinge muutub suurimaks tala keskosas ja laiuse kahekordistamisel peab tala kandevõime olema neli korda suurem. Talad kipuvad ka surve all lõtvuma ning see on eriti tõenäoline, kui taladele avalduv surve ületab selleks ettenähtut. Romiešu arkveida tilts Rooma võlvsild Roomlased avastasid, et kui kivid kaarjalt üksteise vastu toetada, võimaldab see ehitada laiemaid kaari, kui see silluste ja taladega võimalik oleks. Sellise kaare puhul langeb kogu pinge kividele. Võlvkaared püsivad nii kaua, kuniks võlvi kummaski otsas olevad toed või rõhtpostid vastupanu avaldavad ja nurga alla ei vasu. Puittalasid saab võlvide ehitamisel ka üksteise vastu toetada. Puitosad on seega raskuse kandjad ja käituvad lihtsate taladena. Koka arka Puitvõlv Võlvide fermiks muutmiseks tuleb need vaid ühendada lagunemist takistavate rõhttaladega. Võlvi, tala ja sidemed toetavad end ise, mida kutsutaksegi fermideks. Need lihtsad konstruktsioonid ongi ogaplaatfermide aluseks. Kogu fermi moodustavadki puitosad ja nendevahelised ogaplaatide ühendused.   Vienkārša arkveida kopne Võlvsarikate ühendamine üksikfermis Fermile omase välimuse annab mitmetest väikestest kolmnurkades koosnev raamistik. Kolmnurk on nelinurkse raamistikuga võrreldes stabiilne raamistik, mis ei sõltu oma stabiilsuses ühenduskohtade jäikusest ega nurkkinnititest. Selliste lahenduste kasutamine muudaks nelinurkse raamistiku muidugi kaheks omavahel ühendatud kolmnurgaks. Fermi piirjooned moodustavad liikmed, ehk kõõlud, käituvalt tavaliselt nii sarikate, sidemete ja taladena. Mida väiksem on fermi ühenduste vahemik, seda väiksemaid kõõle on vaja. Tipiska 'A'veida gang-nail kopne Tavaline A-tüüpi ogaplaatidega ferm Fermide kulukus sõltub selle ühenduskohtade rohkusest. Fermi projekteerija otsustab kõõlude ja erinevate detailide paiknemise ning peab tasakaalustama strukturaalse- ja tootmistõhususe ning veenduma, et valitud lahendusel on piisav kandepind.

Q:

Katusefermide struktuurid

Katusefermide eelised

Ogaplaatidega fermid on säästlik ehitusvalik igat tüüpi katusele. Ogaplaatidega fermid võimaldavad lahendada mitmed keerukate katustega seotud probleeme.

Paindlikud konstruktsioonid

Majade ehitamisel peavad kandvad seinad olema ainult välisseinad. Siseseinad saab ehitada vaid vaheseinteks ning kandeomadused ei ole sel puhul olulised ja ei vaja tugitalasid. Nii on lihtsam ehitada ka põrandat, kuna selle alla ei pea paigutama pakke ja kandeelemendid ei vaja betooniga toestust, mis lihtsustab vaheseinte paigutust.

Kandevõime

Fermid projekteeritakse vastavalt tehnilistele standarditele, mis võtab iga fermi puhul arvesse reaalset ohutustegurit. Tavapärased katused ehitatakse ajaloolist puidutööpraktikat arvesse võttes ning nende puhul peab ohutu tulemuse saavutamiseks kasutama palju rohkem puitu. Samuti on erinev ka tavapäraste katuste ja neid toetavate seinte kandevõimereserv ning sõltub suuresti paigaldaja oskustest. Fermkatused on ehitatud vastu pidama tuule tõstejõule ning neid saab tugiraami külge palju turvalisemalt kinnitada.

Projektihaldus

Fermide kasutamine vähendab ehituseks kuluvat aega. Fermide puhul saab katus tavaliselt paika ühe päevaga. Tarne ja paigaldamise saab koordineerida raamistiku valmimisega. Ehitusplatsil tuleb näha vähem vaeva, lisaks on ferme lihtsam paigaldada vihmase ilmaga. Kuna fermid valmistatakse projekti täpseid mõõtmeid arvesse võttes, puudub ka võimalus materjalide varguseks ehitusplatsilt.

Ehituslubade hankimine

Ogaplaatidega katusefermid on end ehitamisalal tõestanud meetod ning heaks kiidetud kõigi ehitusprofessionaalide poolt. SIA Freimans Timber Constructions toodab puitferme vastavalt MiTek Industries AB detailsetele juhistele ning meie tootmiskriteeriumiks on MiTeki poolt litsentseeritud tootjad, kes suudavad ehituslubade tarbeks vajaliku dokumentatsiooni hankida.

Katuste paigutus

Ogaplaatidega katusefermid võimaldavad ehitada pea iga kujuga katuseid. Küll aga on elumajade puhul püsivalt populaarsed teatud standardsed katusetüübid.

Need tüübid viitavad katuse ristlõike kujule ja otsade kujule. Kõiki katusetüüpe saab luua L-kujulistelt, T-kujuliselt ja erinevate selliste kujude kombinatsioonidena.

Katusefermide kasutamise puhul on kandeseinteks vaid väliseinad, mis muudab põrandakonstruktsiooni lihtsaks ja odavaks.

Kopņu konstrukcijas balsti

Q:

Fermide peamised mehaanilised omadused

Kompnentes šķērsgriezums Kõik katusestruktuuris olevad fermid on loodud vastu pidama kõige raskematele aktiivse-, passiivse- ja tuulekoormuse ühismõjule. Iga fermi osa on loodud ohjama vastavaid jõudusid, nt painet või survet ja ühismõju paindest koos pinge- või survejõududega Pinge (tõmbejõud) Seda tüüpi jõud tõmbab või avaldab pingejõudu, mida nimetatakse pingestamiseks. Osade pingevastupidavus sõltub materjali tugevusest ja selle ristlõikest. Näitel (joonis 1) on välja toodud, et ristlõike kahekordne suurenemine kahekordistab ka selle pingetaluvust. Surve. (surujõud) konstruktsiooni sellist jõudu kandvaid osi nimetatakse kandepostiks. Erinevalt pingekandjatest ei sõltu konstruktsiooni osa siinkohal mitte lihtsalt ristlõike mõõtmetest, vaid kombinatsioonist materjalitugevuse, selle pikkuse ja ristlõike kujust. Kui 100 x 38 mm suuruse ja 1200 mm pikkusega puitdetaili maksimaalne vastupidavus surujõule on 1 tonn, siis samas suuruses, aga 2400 mm pikkusega puitdetail annaks jõule arvatavasti järgi ja puruneks (2. ja 3. joonis). Samas, kui me selle 2400 mm pikkuse detaili keskelt toestaksime, peaks see vastu ka mainitud 1 tonnisele jõule (joonis 4). (Joonis 4) Kopnes saspiešanaKolonnas vidus nostiprinājums Kui võlviku osale lisatakse jäik toestus, nimetatakse seda võlvikusidemeks, mida kasutatakse koos toestusega (vt joonis 5A). Jäikade tugedega kinnitatud latid on vajalikud fermikõõlude külgsuunas kinnitamiseks (vt joonis 5b) Režģeveida saites kopnēKopnes latojums ar atgāžņiem Kolonnas izturībaPosti tugevus on samuti sõltuv posti ristlõike kujust. Selle suurem kandilisus või sümmeetriline kuju annab sellele tugevama kuju, seda eelduselt, et post on ühtlane kogu ristlõike ulatuses. Näiteks ei ole 2500 pikkuse ja 100 x 25 ristlõikega detaili surutaluvus sama suur kui näiteks 50 x 50 ristlõikega (eeldades, et muud pikkusmõõtmed ja materjalitugevus on samad). Paindejõud või täpsemalt paindemoment on eenduvale mõjuv jõud, näiteks hüppelauale või lihtsale talale.

 Kopnes lieces spēks Sijas šķērzgriezums Tala kandevõime sõltub materjali tugevusest ja ka ristlõikest. Tala on erinevalt postist painde suhtes sama ristlõike puhul tugevam just painde osas. Paindemomendiga talad vajavad postidega sarnaselt külgtugesid. See vajab tugesid sõltuvalt selle pikkusest. Detailidele avalduvad jõud Paljude fermide puhul on võimalik määrata teatud osadele mõjuva jõu tüüp ilma arvutusi tegemata. Joonisel 9 on tavaline näide „A“-tüüpi viilkatuse fermist, mille mõjuvad jõud jaotuvad ühtlaselt ülemistele ja alumistele kõõludele. See on seotud plaatide raskuse edasikandumisega plaadilattidele ja laeraskuse edasikandumisega laelattidele. See tähendab, et kõõludele avalduvad paindejõud, samuti ka surve- ja pingejõud. Selline koormusjaotus põhjustab suru- ja pingejõu kandmise ülemise kõõlu poolt. Sel puhul avaldub surve lühikesele võlvikule ja pikale pinge. „A“ ja „B“ tüüpi fermigeomeetria on korraldatud selliselt, et tavatingimustes ei ole pikemad katuseviilud pinge ja lühemad surve all. Sel viisil säästetakse võlvikutele kuluva puidu kogust. A veida kopne
Läbipaine Kui osale avaldub pinge-, surve või paindejõud (paindemoment), deformeerib jõud detaili sõltumata sellest kui tugev on materjal või kui suur on ristlõige. Deformatsioon sõltub siiski materjali tugevusest ja lõike mõõtudest ja kujust. Joonisel 10a näete, et tala saavutab 32 mm suuruse läbipaine üsna varsti peale ühe tonnise punktkoormuse rakendumist tala keskel. Kui selline koormus säilib, võib läbipaine 20-24 kuu jooksul suureneda kolm korda. Läbipaine, mis aja jooksul ilma raskuse lisandumiseta kasvab, võib nimetada „roomepaindeks“. Selline omadus on oluline just puidu puhul, aga ebaoluline näiteks metalli puhul. Universaalsele terastalale kasutamisel (vt joonis 10b) on loomulik läbipaine umbes 1 mm. Pikaajaline läbipaine on samuti 1 mm. Oregon sijaUniversālā tērauda sija Kopnes ielieces Puitfermid (vt joonis 10c) tekib sama koormuse juures samuti läbipaine, aga tänu selle kolmnurksele võlvikule on konstruktsioon palju jäigem kui tala korral. See on peaaegu sama jäik kui terastala, mis kaalub umbes kolm korda rohkem ja maksab puitfermist umbes viis korda rohkem. Nende näidete põhjal peaks puitfermide efektiivsus ehituses väga hästi välja tulema. Koolutatus Koormusega tekkiva läbipainde kompenseerimiseks valmistatakse fermid ülessuunalise pikikaardumusega, mida nimetatakse koolutamiseks. Mõningane läbipaine tekib ka fermi püstitamisel, veelgi enam katuse- ja laeraskuse lisamisega ja edasine läbipaine juba aja möödudes. Kuna kõõlud kannavad jaotatud raskust, tekib ka nende puhul paneelipunktides läbipaine, kuna kogu ferm on suunatud allapoole. Seda läbipainet nimetatakse paneeli läbipaindeks ja seda ei saa tootmisel arvesse võtta nagu fermide puhul saaks (koolutus). Kõik fermid projekteeritakse paneeli läbipainet vastuvõetavates piirides hoidma. Kopnes izliecesKopnes izlieces formas Fermide analüüs ja detailide konstruktsioon Kui detailide koormused on teada ja fermikuju on valitud, saab seda analüüsida, et saada teada igale detailile avalduvat mõju. Seda tehakse arvutiga, mis kasutab selleks ehitusmehaanikas hästi väljakujunenud meetodeid. Arvuti kasutab analüüsiprotsessi, mis on kaasab sobivas suuruses ja pingetaluvusastmega detaile ning arvutab eeldatava koormuse all tekkiva läbipainde. Fermidetailidele avaldatakse painde-, nihke-, surve-, ja pingejõudude vahekordi. Selliste jõudude vahekorrad võivad struktuuri eluea jooksul varieeruda, kuna kandekoormus võib muutuda ning arvesse tuleb võtta igasuguseid ettenähtavaid olukordi. Fermidetailid valitakse tugevus- ja kasutusnõuetele.

Q:

Ogaplaat-kinnitite tööpõhimõte

Gang nail nagluplate

Ogaplaat-kinnitid on mitmete ühes suunas olevate ogade või naeltega terasplaat. Ogad ehk hambad tehakse terasesse stantsimide teel, jättes need terasplaadiga ühendatuks. Ogad vormitakse selliselt, et need oleks plaadi suhtes õige nurga all. Selle protsessiga muudetakse need plaadid sobivaks jäigaks kinnitamiseks. Kui ogaplaat puitu suruda, moodustab see ogaplaat-keevise. Ühendused tehakse alati kahest samasugusest plaadist, pannes need mõlemale poole.

Põhimõte on küll lihtne, küll aga vajavad ogaplaadid hoolikat hammaste kuju ja tiheduse ning ühendusplaadi ja sepistavuse tasakaalu. Jätkuv panustamine teadus- ja arendustegevusse tagab, et MiTeki litsentsiga fermitootjatel on nende käsutuses kõige efektiivsemad lahendused.

Ogaplaat-kinnitite kasutustingimused

Üks ühendus, mis tagab optimaalse jõudluse kõikidel koormustingimustel, ei ole ökonoomne. MiTek Australia Ltd on arendanud välja ühendusplaatide valiku, kus on erinevad plaadi paksus (mõõt), hammaste paigutus ja hammaste profiil. Valikus on:

  • GQ – 20 (1,0 mm paksusega) galvaanitud teras. Kinniti üldkasutuseks. Palju lühikesi teravaid hambaid - 128 hammast 100 mm x 100 mm pinnal.
  • GQ – 18 (1,2 mm paksusega) galvaanitud teras. Sarnane GQ tüübile. Kasutatakse, kui on tarvis terase lisatugevust.
  • G8S – 18 (1,2 mm paksusega) galvaanitud teras. Seda ühendust kasutatakse ainult väga korrosiivses keskkonnas. 70 hammast 100 mm x 100 mm pinnal.
  • GS – 16 (1,6 mm paksusega) galvaanitud teras. Väga tugev ühendus. 144 hammast 100 mm x 190 mm pinnal.

Q:

Katusefermide sõlmpleki korrosioon

Sõlmplekkide halvenemine on kõrge niiskusega ja korrosiivses keskkonnas olevate hoonete peamine probleem. Paljude hoonete puhul tekib tõsine korrosioon juba 5-10 aasta jooksul. Tavalised galvaanitud terasplaadid korrodeeruvad kiiresti niiskuse, kondensatsiooni ja sõnnikugaase sisaldava ventilatsiooniõhu käes. Selline korrosioon võib halvendada hoonete struktuuri ja konstruktsioone. Kopnes plāksnes rasējums Fermiplaadid on kerged metalliplaadid, mis kasututakse eeltoodetud puitfermide ühendamiseks. Need valmistatakse kergete galvaanitud metallplaatide augustamisega (tavamõõdud 16, 18, 20) selliselt, et hamba üks külg jääb plaadi külge, nagu on näidatud joonisel 1. Fermiplaadid võivad galvaanitud olla enne augustamist, mistõttu on neil mitmeid kaitseta metallservi. Fermide valmistamisel surutakse need plaadid saematerjali, kas hüdraulilise pressi või rullikuga selliselt, et hammas on täielikult sisestatud. Korrosioonist kõige enam mõjutatud hooned on külmad, loomuliku ventilatsiooniga veise- ja lehmalaudad, millel on äravooluga põrandad ning sügavad sõnnikuhoidlad. Samuti ka soojad, loomuliku ventilatsiooniga sealaudad. Nendes hoonetes jäävad fermid sageli katmatult niisketesse keskkonda. Enamikel juhtudel on farmikatustes kasutatavad puitfermid loodud kuivadeks tingimusteks. Joonis 2 näitab kahjustumist, kui katusefermid paiknevad hoones paikneva õhukeskkonna käes, mille puhul sõlmplekk hakkab roostetama. Samas on joonisel 3 näidatud sõlmplekki, mis on kasutusel olnud pikka aega, aga seda ruumi kasutatakse vaid seadmete hoidustamiseks. See sõlmplekk on ikka veel heas seisukorras, sest pole kokku puutunud korrosiivsete keskkonnatingimustega. Fasonlapas ar rūsas un nodiluma pazīmēmMezgla fasonlapa joprojām labā stāvoklī Fermikinnitid on sageli kõige rohkem kahjustunud hoonete õhuvahetusavade juures, tavaliselt fermi kalde- ja tipuühenduste juures. Nendes kohtades on õhu segunemine ja temperatuurimuutused kõige suuremad, mis tekitavad palju probleeme niiskuse ja kondensatsiooniga. Kahjuks on need ühendusplaadid konstruktsiooni terviklikkuse seisukohast väga olulised. Kontrollige enne päikesepaneelide katusele paigutamist hoone ülevaatuse ajal just neid ühenduskohti. Isegi kui hoone on püsinud palju aastaid, ei tohiks eeldada, et need kannavad lisakoormust. KORROSIOONI VÄLTIMINE Hoonete piisav ventileerimine Hea ventilatsioonisüsteem peaks hoonesse tooma piisavalt värsket õhku, mis vähendab niiskuse, gaaside ja tolmu tasemed sobivatele tasemetele. Hästi läbimõeldud süsteem vähendab korrosiooniprobleeme. Piisava ventilatsiooni jaoks on tarvis hoone õigesti ehitada ja ventilatsiooni piisavalt juhtida. Ventilatsioonist põhjustatud korrosiooniprobleeme aitab teil vältida ventilatsioonispetsalist, seadmete edasimüüja või hoone ehitaja. Omanikud tihendavad tihti lautasid nende soojuspidavuse tõhustamiseks või lisakütte pealt säästmiseks. Kahjuks vähendab see ka ventilatsiooni ja võimaldab niiskustasemetel tõusta. Rootorventilatsiooni puhul piisava õhuvahetuse tarbeks töös hoida alati vähemalt üht ventilaatorit. Samamoodi vajavad niiskuse kontrolliks loomulikku õhuvahetust ka loodusliku ventilatsiooniga laudad. Lisaks tekib katuseharjal oleva ventilatsiooni puhul kondensatsioon ka iga fermi ülemisele ühendusele. Ventilatsioonikorstende paigaldamine fermide vahele hoiab ventilatsioonõhu ühendusplaatidest eemal ja vähendab võimalikku korrosiooni. Kaitsekattega metallplaatide kasutamine Plaadid tuleks kaitsekihiga katta kas enne või pärast fermide paigaldamist. Tähtis on pinna ettevalmistamine. Karestage ja puhastage aluspind ja katke iga metallplaat, kaasa arvatud servad, kaitsekattega. Üks soovituslik plii- ja komaadivaba epoksükate on epoksüpolüamiid aluskate ning pinnakate (SSPC värv nr 22 või CGSB värv nr 1-GP-146). SSPC tähendab terasstruktuuride värvimisnõukogu (Steel Structures Painting Council, USA) ja CGSB tähendab Kanada valitsuse spetsifikatsioonide nõukogu (Canadian Government Specifications Board). See on kaheosaline epoksüvärv, mis vajab erilist segamise ja pealekandmise kogemust. Valmistage plaadid enne katmist ette, puhastades need lahustiga või liivapritsiga või vastavalt SSPC SP16 protseduurile. Seda võib teha professionaalne maaler, ehitaja või omanik ise. See on töömahukas tegevus, mis on tõhus ainult siis, kui lõpptulemus saab korrektselt tehtud. Neid kattematerjale või teisi võrdväärseid võite küsida fermitootja või tööstuslike värvide müüjate käest. Mõnel juhul võetakse ette ka lisatöö, mis kätkeb iga ühenduse vineeriga katmist. Küll aga peaks kattelahenduse valima vastava katusekonstruktsiooni eest vastutav isik. Eelnevalt kaetud või roostevabast terasest plaatide kasutamine Saadaval on erinevaid eelnevalt kaetud või roostevabast terasest plaate, kuid need on kallid. Kaetud fermiplaadid on standardsetest G90 galvaanitud plaatidest peaaegu viis korda kallimad. Need peavad oma libeda pinna tõttu standardsetest plaatidest suuremad olema. Lisaks sellele on need eelnevalt kaetud, mis tähendab, et nende paigaldamisel võivad neile tekkida täkked, luues nii jällegi korrosioonile sobivad tingimused. Roostevabad terasplaadid on ka küllaltki kallid, mis muudab kogu fermi maksumuse oluliselt kallimaks. Lisaks ei varu neid plaate mitte kõik tarnijad, mis võib mõjutada ka nende tarneaega. Lisaks on alati oluline, et fermi projekteerija ja tootja mõistavad teie soovitud tingimusi. Kui need on teada enne projekteerimise algust, saame teie projektile valida sobivad materjalid. Isolatsiooni ja aurutõkkega lae paigaldamine Kui fermid asuvad täielikult väljaspool loomset keskkonda, ei mõjuta seda kondensatsioon ega niiskusega seotud probleemid. Pööningule niiskuse kogunemise tõkestamiseks on vajalik 4-6 mm paksusega polüetüleen aurutõkke paigaldamine. Terasest või vineerist laed ei suuda üksinda piisavat aurutõket tagada. Niiskus tungib läbi plaatide ühenduste, kinnitite ja poorse materjali. Samuti on lae enda pinnale kondensatsiooni kogunemise vältimiseks vajalik minimaalne lae isolatsioon. Dabiski ventilējama kūts ar skursteņiem bēniņu zonā Laudaõhu tungimise takistamiseks pööningule vajab ka see ruum ventileerimist, et värske õhk saaks räästaaluste ja tuulekastide kaudu sisenda. Pööningul on võimalik fermi vahele paigalda ventilatsioonikorstnad, nagu näidatud joonisel 4. Lisateavet leiate OMAFRA väljaandes 833 „Ventilation for Livestock and Poultry Facilities“, peatükk 8, „Attic Ventilation“ ja ka ventilatsiooni ehitajatega nõu pidades, milline arv ja suurus teile sobib. SOOVITUSED PARANDUSTÖÖDEKS

  • Kui fermi kahjustus on minimaalne, kasutage korrosiooni peatamiseks üht või mitut ülaltoodud viisi.
  • Kui kahjustus on tõsisem, kaaluge terve konstruktsiooni parandamist. Lubage asja hinnata asjatundjal, kes teile vastavad soovitused annab. Näiteks Ontario ehitusseadus nõuab katusesüsteemide projekteerimist.
KOKKUVÕTE Kui te täpselt ei tea, milline on kahju ulatus, võib asi olla väga ohtlik. Hoone omanikud peavad hooneid aeg-ajalt üle vaatama, et tuvastada fermiplaatidel märke niiskusest ja korrosioonist. Vajadusel kõrvaldage kahjustused. Selles saab teid aidata fermitootja, ehitaja või insener. Remondiks või kaasajastamiseks tehtavad kulud on tõenäoliselt madalamad kui kogu katuse enneaegne väljavahetamine. Selle teabelehte vaatas üle Dan McDonald, P.Eng., Civil Systems, OMAFRA, London, ja toimetanud Daniel Ward, P.Eng. Poultry & Other Livestock Housing & Equipment, OMAFRA, Stratford.